VUNDAMENT
Antud näited on mõeldud kõva põrandaga kasvuhoonetele.
Sillustestja plokkidest vundament
Üks küllaltki lihtne ja kiire võimalus vundamendi tegemiseks on järgmine: koorida pinnas 20–30 cm sügavuselt ning täita auk kruusaga ja korralikult tihendada. Auk võiks olla planeeritavast vundamendist igast küljest 0,5 m laiem. Soovitatav on kasutada võimalikult ühtlase jämedusega kruusa, näiteks 0-30 mm fraktsiooniga. Lihtsam ja parim viis on kruus tihendada veega korralikult läbi kastes. Seejärgi tuleb oodata kuni vesi on kruusast läbi vajunud. Järgnevalt tuleb kruusa pind loodi järgi tasanda. Kruusale tuleb paigaldada (vastavalt mõõtudele) fibo-sillused ja plokid. Kontrollida, et diagonaalid oleks ühe mõõduga. Vahedesse panna kiirkivistuv segu. Hiljem tuleb nurgad siduda pikkade plokikruvidega. Vundamendi peale paigutada hüdroisolatsioon. Seejärel tuleb puitvöö kinnitada 4–5 kruviga ühe silluse kohta (väikestele tükkidele üks kruvi). Vundamendi äär väljapoolt täita ja teha kaldega, nii, et vesi ikka vundamendist kaugemale voolaks. Lõpptulemusena võiks vundamendi osa jääda maapinnast 5–10 cm kõrgemale, et puitvöö ei oleks liiga maapinna lähedal. Oluline on ka see, et talvel saaks maapinna ülemine osa paremini läbi külmuda, mis aitab hävitada sinna jäänud võimalikke kahjureid.
Plokk ja sillused mida saab kasutada vundamendi tegemisel:
490 * 185 * 100
1790 * 185 * 100
1190 * 185 * 100
Üks küllaltki lihtne ja kiire võimalus vundamendi tegemiseks on järgmine: koorida pinnas 20–30 cm sügavuselt ning täita auk kruusaga ja korralikult tihendada. Auk võiks olla planeeritavast vundamendist igast küljest 0,5 m laiem. Soovitatav on kasutada võimalikult ühtlase jämedusega kruusa, näiteks 0-30 mm fraktsiooniga. Lihtsam ja parim viis on kruus tihendada veega korralikult läbi kastes. Seejärgi tuleb oodata kuni vesi on kruusast läbi vajunud. Järgnevalt tuleb kruusa pind loodi järgi tasanda. Kruusale tuleb paigaldada (vastavalt mõõtudele) fibo-sillused ja plokid. Kontrollida, et diagonaalid oleks ühe mõõduga. Vahedesse panna kiirkivistuv segu. Hiljem tuleb nurgad siduda pikkade plokikruvidega. Vundamendi peale paigutada hüdroisolatsioon. Seejärel tuleb puitvöö kinnitada 4–5 kruviga ühe silluse kohta (väikestele tükkidele üks kruvi). Vundamendi äär väljapoolt täita ja teha kaldega, nii, et vesi ikka vundamendist kaugemale voolaks. Lõpptulemusena võiks vundamendi osa jääda maapinnast 5–10 cm kõrgemale, et puitvöö ei oleks liiga maapinna lähedal. Oluline on ka see, et talvel saaks maapinna ülemine osa paremini läbi külmuda, mis aitab hävitada sinna jäänud võimalikke kahjureid.
Plokk ja sillused mida saab kasutada vundamendi tegemisel:
490 * 185 * 100
1790 * 185 * 100
1190 * 185 * 100
Puidust alusraam (vundament)
Kasvuhoone oma raskuse poolest ei vaja tingimata tugevat vundamenti. Pakun välja ühe alternatiivse lahenduse, mis on vast kõige kiirem ja odavam. Muidugi ei ole see lahendus nii kauakestev, kui fibo sillustest. Kõik eeltööd tuleb teha nii nagu sillustega vundamendi puhul.Kasvuhoone alune osa peaks olema 5...7 cm kõrgemal ümbritsevast maapinnast. St ~ 0,5 m ulatuses tekkiks kalle nii, et vihmavesi voolaks kasvuhoonest kaugemale. Alusraam peaks jääma kruusa pinnapeale.Alusraam tuleks kindlasti immutatud kvaliteetsete puidukaitse vahendiga ja katta õliga.Eriti hoolikalt tuleks võõbata prusside otsad(ka need otsad, mis lähevad teise prussi vastu). Raamistiku alumine osa võiks olla kaetud „pigilindiga”. NB! Enne kasvuhoone paigaldamist kontrolli, et alusraami diagonaalid oleks võrdsed.
Kasvuhoone oma raskuse poolest ei vaja tingimata tugevat vundamenti. Pakun välja ühe alternatiivse lahenduse, mis on vast kõige kiirem ja odavam. Muidugi ei ole see lahendus nii kauakestev, kui fibo sillustest. Kõik eeltööd tuleb teha nii nagu sillustega vundamendi puhul.Kasvuhoone alune osa peaks olema 5...7 cm kõrgemal ümbritsevast maapinnast. St ~ 0,5 m ulatuses tekkiks kalle nii, et vihmavesi voolaks kasvuhoonest kaugemale. Alusraam peaks jääma kruusa pinnapeale.Alusraam tuleks kindlasti immutatud kvaliteetsete puidukaitse vahendiga ja katta õliga.Eriti hoolikalt tuleks võõbata prusside otsad(ka need otsad, mis lähevad teise prussi vastu). Raamistiku alumine osa võiks olla kaetud „pigilindiga”. NB! Enne kasvuhoone paigaldamist kontrolli, et alusraami diagonaalid oleks võrdsed.
Üks võimalus lihtsa ja tugeva põranda tegemiseks: puitvundamendi seinad tuleb kinni katta peenravaibaga ja täita vundamendi vahe peenikese kruusaga. Seejärel tihendada see rohke veega kastes ja siluda. Peale silumist kruusapind kergeklt üle tamida. Kruusa tasapind võiks olla vundamendi ülemise äärega tasa. Lõpuks katta kruusa tasapind peenravaibaga.
NB! Kui planeerid hilissuvel või sügisel järgmiseks aastaks uut kasvuhoonet, siis on mõtekas ettevalmistustööd teha juba sügisel. St pinnase koorimine,kruusa panek, kruusa tihendamine koos loodimisega. Kevadel maa sulades jääb kogu töö üle kontrollida ja teha parandusi, kui vaja. Sellega hoiate kevadel väärtuslikku aega kokku ja nii jääb haljastus või
peenramaa oluliselt vähem rikkumata, kuna varakevadel muutub maapind väga kiiresti mudaseks.
NB! Kui planeerid hilissuvel või sügisel järgmiseks aastaks uut kasvuhoonet, siis on mõtekas ettevalmistustööd teha juba sügisel. St pinnase koorimine,kruusa panek, kruusa tihendamine koos loodimisega. Kevadel maa sulades jääb kogu töö üle kontrollida ja teha parandusi, kui vaja. Sellega hoiate kevadel väärtuslikku aega kokku ja nii jääb haljastus või
peenramaa oluliselt vähem rikkumata, kuna varakevadel muutub maapind väga kiiresti mudaseks.